Rõõmufestivalil osalenud coach, koolitaja Maria Baydar on noor naine, kes on paljudel inimestel aidanud ülesse leida oma varjuküljed, nendega tegeleda ja läbi selle jõuda enda elus paremasse kohta.
Väga paljud noored inimesed tegelevad pigem iseendaga, kuid Maria on otsustanud enda elu kinkida teistele. „Minus on alati olnud mingisugune tunne või tõuge, mida ma ei saa peatada. See tuleb kuskilt väljastpoolt, võib-olla ka kõrgemalt – ma ei tea! Ma ei saa seda tõuget peatada. Ma pean ise edasi arenema ja kasvama, otsima uusi lahendusi, meetodeid ja praktikaid ning neid ka teistega jagama,“ selgitab Maria, kuidas ta jõudis enesearengu teele. Tema kireks on alati olnud vastuste otsimine, kuidas peatada inimeste kannatused.
Soovitused üksindusest ja madalseisust välja tulemiseks
Coach on ise pidanud läbi elama kannatusi erinevates elu valdkondades – suhted, vaimne heaolu ja üksindus. „Mulle esmalt kohe meenuvadki kogemused, mis on seotud üksindusega. On olnud olukordi, kus ma olen eriti rasketes olukordades üksi läbi murdma ja õppima iseendale olemas olema. See on igale inimesele õppetund, kus ta jääb mõnes raskes olukorras üksi ja ta peab iseendale toetudes edasi liikuma ja edu saavutama. Kui see on saavutatud, siis ma arvan, et igaüks leiab endas rahu,“ räägib Maria.
„Mõnes mõttes me olemegi siin maailmas üksi. Samas, me oleme kõik koos,“ tõdeb ta.
Ta rõhutab, et sellistel mõõnaperioodidel ei tohiks jääda üksi. Tuleks leida keegi, kellele saaks toetuda – isegi kui tegu on meie jaoks võõra inimesega. Teha see samm, isegi kui see on raske. „Teiseks soovitan lihtsalt istuda peegli ette – siis sa ei ole üksi. Siis sa oled iseendaga. See tõesti aitab. Ära tule sealt peegli eest ära enne, kui sul on parem. Kui vaja, siis tuleb seal istuda kasvõi kolm tundi. See oli meetod, mis mind aitas,“ soovitab naine.
Maria otsustas, et ta ei lepi kannatava seisundiga, mis oli parasjagu tema sees. Ta tahtis sellest vabaneda nüüd ja kohe, mitte 20 aasta pärast. „Ma läksin peegli ette. Võimendasin enda valu – karjusin, nutsin ja rääkisin kõik enda seest välja. Keskendusin ka ilusatele asjadele ja tänulikkusele,“ meenutab coach. Ta toob välja, et mingi hetk käib meie sees selline nõks, kus me ütleme – aitab, ma ei taha seda enam tunda! „Tuleb inspiratsioon ja läbimurre. Kõikides inimestes on see olemas. Peab olema julgust endale otsa vaatamiseks. Peegli ees on seda väga hea teha.“
Soovitused rõõmu ja rahu säilitamiseks
„Rõõm tuleb sellest, kui elu toimub sinu tingimustel, vastavalt sinu standardidele. Enamikel inimestel aga pole need tingimused ja standardid paigas,“ tõdeb Maria. Ta lisab, et teatakse, mis on õnne ja rõõmu tunne, aga ei teata, mis seda akuks. Selleks ta soovitabki panna paika standardid, mis meid õnnelikuks teeb.
Maria on enda raamatutes ja intervjuudes korduvalt rõhutanud kirjutamise tähtsust. „Meil on ajus ainult minevikufailid. Kui me usaldame vaid enda aju ja jääme mõtetesse kinni, siis paneb aju selle vana mustri jälle käima. Sealt ei tule mingit edasiminekut ega progressi,“ selgitab naine. Ta rõhutab, et enda sisemaailmaga töötamiseks on vaja vaatlust, et mis meie sees tegelikult toimub. Laotada see sasipundar enda ette kirjalikult laiali ja vaadata seda kui kõrvaline osapool. Alles seejärel on naise sõnul võimalik ette võtta järgmised, teadlikud sammud.
Maria viimane raamat „Enesekasutusjuhend“ õpetab ennast paremini tundma ja rasketest teemadest läbi minemist. Kõik selleks, et saada aru, mis meie elus on tegelikult oluline ja neid asju võimendada ning säilitada.
Raamatu kirjutas ta enda sõnul seetõttu, kuna väga paljud inimesed on hetkel omadega jännis. „Väga paljud vajavad abi, kuid ei saa seda endale lubada. See ongi põhjuseks, miks ma olen raamatusse koondanud vähemalt kümne või isegi 15 seansi materjali, kuidas inimesed saaksid ennast aidata. Seal on väga tõhusad praktikad – mitte ainult lugemiseks, vaid ka kohe harjutamiseks,“ selgitab Maria. Ta lubab, et juba esimeste peatükkidega tuleb raamatu lugejale kergust ja selgust.
Maria Baydari rõõmuvalem
„Lootusetustes olukordades, kus ma ei oska ka ise ennast aidata, kuid tahan, et midagi läheks paremaks, tavaliselt ma vaatan enda ümber, kes on veel samasuguses olukorras. Kes tunneb veel samasugust raskust? Kellega ma saaks koos olla? Kellele ma saaksin mingit väärtust pakkuda? Keda ma saaksin kuidagi aidata?“ kirjeldab Maria, kuidas ta armastust väljapoole jagades annab seda tegelikult iseendale. Sageli on ennast raske aidata, kuid kedagi teist on kergem aidata. „Kindlasti ärge unustage kirjutamist ja peegli eest istumist – see aitab!“, soovitab Maria lõpetuseks.